Parvlaeva Estonia uppumise uued asjaolud

Eesti Ohutusjuurdluse Keskus, Rootsi Õnnetusjuhtumite Uurimise Amet ja Soome Ohutusjuurdluse Amet viisid 2021. aasta juulis läbi parvlaeva Estonia vraki ja ümbritseva merepõhja eeluuringu, lähtudes 2020. aasta septembris ilmnenud uuest informatsioonist laevakeres olevate läbivate vigastuste kohta.

28. septembril 2020. a. avalikustati uued väited seoses parvlaevaga Estonia. Discovery Networki filmis parvlaeva Estonia katastroofist näidati uusi vee all vraki asupaigas filmitud videopilte, millel on näha kahjustust vraki paremas pardas. Eesti, Soome ja Rootsi leppisid kokku, et filmis esitatud uue teabe kontrollimine toimub vastavalt ja täielikult kooskõlas 1995. aastal sõlmitud Eesti Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise parvlaeva Estonia käsitleva kokkuleppega.

Rahvusvaheline uurimine

Vabariigi valitsus otsustas 6. oktoobri 2020. a. kabinetinõupidamisel teha Soome ja Rootsi valitsusele ettepaneku alustada kolme riigi koostöös parvlaeva Estonia täiendavat uurimist. 4. veebruari 2021. a. kabinetinõupidamisel otsustati rahastada Ohutusjuurdluse Keskust 3 miljoni euroga parvlaeva Estonia hukkumise uute asjaoludega seotud allvee-uuringute läbiviimiseks. Parvlaeva Estonia hukkumise uute asjaolude täiendav uurimine peab olema läbi viidud viisil, mis on usaldusväärne, läbipaistev ning omaste esindusorganisatsioone kaasav.

Esialgse hindamise eesmärk on teha kindlaks, kas uus informatsioon annab alust muuta 1997. aastal rahvusvahelise Õnnetuse Uurimise Ühiskomisjoni (JAIC) raportis tehtud järeldusi.

Peame olema vastutustundlikud ning austama nii mälestust hukkunutest kui ka omaste kestvat leina. Parvlaeva Estonia esialgse hindamise algatamise eesmärk on välja selgitada seni teadmata olnud parema parda vigastuste tekkepõhjused ning anda hinnang 1997. aasta õnnetuse uurimise ühiskomisjoni (JAIC) lõpparuandele. 

Rene Arikas, Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja

Parvlaeva Estonia hukkumine 28. septembril 1994

Eesti lipu all sõitnud parvlaev Estonia uppus 28. septembril 1994 plaanipärase reisi käigus Tallinnast Stockholmi. Õnnetus juhtus 28. septembri esimestel tundidel, laev kadus samas piirkonnas asunud laevade radariekraanidelt umbes kell 01.50 (Eesti aja järgi). Uppumiskoht on 40 km kaugusel Soome Utö saarest, 50 km kaugusel Hiiumaast ning 100 km kaugusel Rootsi rannikust.

Laeva pardal oli 989 inimest, kellest pääses eluga 137. Õnnetuses hukkus 852 inimest, leiti 95 hukkunu surnukehad. Kõige enam hukkus Rootsi (501) ja Eesti (285) kodanikke.

Vahetult pärast õnnetust loodi vastavalt Eesti, Soome ja Rootsi vahelisele kokkuleppele ning nende maade peaministrite otsusele 29. septembril 1994 rahvusvaheline õnnetuse uurimise ühiskomisjon. Ühiskomisjoni lõpparuanne avaldati 1997. aastal.