Tegemist on 2023. aasta novembris läbi viidud merepõhja kõrgresolutsioonilise sonariuuringu jätku-uuringuga. Parvlaeva Estonia eeldataval uppumisteekonnal tuvastati sonariuuringuga ligikaudu 300 arvatavalt inimtekkelist objekti ning määrati kindlaks nende asukohad. Jätku-uuringu eesmärgiks on võimalusel kindlaks määrata, milliste objektidega on täpselt tegu, kas need on pärit parvlaevalt Estonia ning kui, siis millisest laeva osast. Selleks vaadeldakse ja filmitakse väljavalitud objekte allveeroboti (ROV) kaameraga.
„Sonarikujutise hindamise puhul on sageli tegu interpretatsiooniga – kahevärvilistel kujutistel näeme objekti suurust ja kuju, kuid selle värvid, materjal ja pisidetailid ei ole kujutiselt nähtavad ning objekt erinevate nurkade alt vaadeldav,“ selgitas Ohutusjuurdluse Keskuse laevaõnnetuste vanemuurija Tauri Roosipuu. „Allveeroboti uuring on vajalik sonariuuringu tulemuste täpsustamiseks ning usaldusväärsemate järelduste tegemiseks parvlaeva Estonia uppumisteekonna kohta – et saada kindlam teadmine, millised objektid on sonarikujutiste taga ja mida need ütlevad laeva uppumisteekonna kohta.“
Laeva uppumisteekonda kasutatakse sisendina laeva uppumisstsenaariumite arvutuslikus mudeldamises ja vastavas analüüsis, millega alustatakse tänavu suvel ning mis valmib aasta pärast.
Täiendav jätku-uuring toimub tänu Ohutusjuurdluse Keskuse, Riigilaevastiku ning Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (European Maritime Safety Agency – EMSA) vahelisele koostööle, mis võimaldab mereuuringu läbiviimist võimalikult väheste kuludega.
Uuringu läbiviimiseks kasutatakse Riigilaevastiku mitmeotstarbelist jäämurdjat EVA-316 – sama laeva kasutati ka 2021. aasta juulis esimeste mereuuringute läbiviimiseks parvlaeva Estonia vraki juures. Allveeroboti koos meeskonnaga tagab uuringu läbiviimiseks EMSA läbi vastava teenuse, mis on loodud liikmesriikide ohutusjuurdlusasutuste ja teistele merendusvaldkonna institutsioonide toetamiseks allveeroboti uuringute läbiviimisel.
